Teie ostukorv on tühi.
Puju harilik
Artemisia vulgaris
Harilik puju - Artemisia vulgaris.
See mitmeaastane taim kasvab sageli 1,5 m kõrguseks. Pööriseliselt harunev, altpoolt puitunud, pruunikas-punane vars. Korvõisikud väikesed, kollakate või punakate toruõitega, mis on koondunud viljapea sarnasesse õisikusse. Õitseb juunist-juulist kuni augusti-septembrini.
Harilik puju - tavaline umbrohi teeservades, plankude ääres, tühermaadel ja prügihunnikutes, samuti nõlvakutel ja veekogude ääres.
Kasutatakse taime maapealseid osi, samuti puitumata juuri.
Koristamine ja ettevalmistamine.
Peamiseks ravimtooraineks on taime maapealsed osad, mida korjatakse õitsemise ajal. Õisikuvarte ülemised lehistunud varred lõigatakse sirbi või noaga, kuivanuna aga niidetakse vikatiga, jättes niitmata puitunud taimeosad. Taimepealsed kuivatatakse pööningul või hästi ventileeritavas ruumis, puistates kihi 5-7 cm paksuselt ja sagedasti segades. Tooraine säilib kolm aastat. Tooraine lõhn on pisut palsamine, spetsiifiline, maitse kergelt kibe. Mittepuitunud juureosad varutakse sügisel, kui vars on täielikult kuivanud, või kevadel enne taime puhkemist. Peale välja kaevamist puhastatakse juured mullast, ei pesta. Valitakse välja pehmed, mahlased osad ja kuivatatakse varikatuse all, ventileeritavas ruumis või kuivatis temperatuuril 50...60°C.
Toimeained.
Taim sisaldab karotiini, askorbiinhappeid, saponiine, parkaineid, alkaloide, kumariine, eeterlikke õlisid (tujoon, tsineool, borneool, pineniin).
Ravimtoime ja kasutamine.
Teaduslik meditsiin kasutab seda puju vähe, rohkem kasutatakse tema "tugevamat õde" - koirohtu (Artemisia absinthium), kuigi kõik meditsiinilised näidustused, mis käivad viimase liigi kohta võib samaväärselt üle kanda ka hariliku puju kohta. Kuigi toime on nõrgem kui koirohul, võib teda samuti kasutada maomahla eraldumise ja seedetrakti töö stimuleerimiseks, ta soodustab sapi äravoolu ja parandab maksa tööd.
Maitseainena mängib harilik puju suuremat rolli kui koirohi. Paljudele gurmaanidele kutsub puju lõhn esile mälestuspildi aromaatsest küpsetatud hanest või pardist. Seega sobib puju ka maitsetaimeks küpsetatud roogade juurde. Aromaatsed mõruained parandavad söögiisu, aktiviseerivad maohappe tekkimist ja eritumist ja teevad raske toidu kergemaks. Juustuvõileibadele või munaroogadele võib soovitada väga õnnestunud segu: harilik puju 5 g, basiilikut 5 g, tüümiani 2 g ja rosmariini 2 g. Maitsetaimed peenestatakse, ja surutakse läbi sõela. Soola pole vaja, kuna maitsetaimed asendavad seda suurepäraselt.
Endistel aegadel neid kahte liiki eriti ei eraldatud ja kasutati ühtmoodi.
Puju peetakse mädanemisvastaseks ja puhastava toimega taimeks. Seejuures kasutatakse teda (põhiliselt teena) tugevate seedehäirete korral ja halva hingeõhu korral suust. Teda tarvitatakse ka hemorroidide, neerukivide ja teiste neeruhaiguste korral, sapipõie ja maksahaiguse korral, samuti närvihäirete korral, näiteks pearingluse ja kõrgenenud ärrituvuse korral. Puju tõstab söögiisu ja parandab seedimist, on toniseeriva, rahustava, ning kergelt lahtistava toimega. Teda kasutatakse samuti kurnatuse, unetuse, erinevate neurooside, külmetushaiguste, malaaria, gripi ja epilepsia korral. Puju preparaadid normaliseerivad menstruatsioonitsüklit ja aitavad erinevate günekoloogiliste häirete korral. Koos tüümianiga kasutatakse puju alkoholismi ravil. Puju kasutatakse ka astma ravis.
Rahvameditsiinis kasutatakse puju kompresside ja mähiste tegemiseks vigastuste korral. Ta kuulub erinevate isuäratavate teede ja ravimsegude koostisesse. Huvitav, et rahvameditsiinis peetakse puju epilepsiat kergendavaks vahendiks. Puju peetakse naiste taimeks, kuna ta stimuleerib emakat, reguleerib menstruatsioontsüklit, samuti aitab erinevate günekoloogiliste häirete korral, hüsteeria ja epilepsia korral.
Maapealset osa ja juuri kasutatakse paljude maade rahvameditsiinis gastriidi, tuberkuloosi, tursete, hemorroidide, hüpertooniliste haiguste, kõhupuhituste, epilepsia, neurasteenia, meningiidi ja leepra korral. Idas kasutatakse puju nõelravis, ravitakse kombineerituna soojusega, mis eraldub taimede hõõgumisel. Spetsiaalsed pulgad, mis on valmistatud pujust, pannakse põlema ja hõõguvana pannakse nii naha lähedale, kui patsient kannatab. Maapealsest osast, mida on korjatud enne seemnete valmimist, valmistatakse vihtasid. Aromaatset õli kasutatakse kosmeetika- ja parfümeeriat oodete valmistamisel.
Keskajal arvati, et harilikul pujul on võime eemale peletada kurjust ja ohte. Harilik puju on insektitsiidse toimega, peletab moskiitosid, sääski, kirpe. Taime maapealsetest osadest on võimalik saada rohelist värvi. Meelsasti söövad teda kariloomad. Kõrge toiteväärtusega silokultuur.
Tee harilikust pujust: 1tl peenestatud kuiva droogi kallata üle 1/4l keeva veega, lasta 1-2 minutit seista ja kurnata. Vastavalt vajadusele juua 1-3 korda päevas tassitäis magustamata (!) teed. (Pidage meeles - mõru maitse kutsub esile peamine toimeaine ja on üheks kasulikumaks faktoriks. Seepärast ei tohi suhkrut lisada. Muide, seda peaks teadma - võib segada magusat ja haput aga mitte magusat ja kibedat!) Kui mitte üle doseerida, pole kõrvaltoimeid vaja karta (va. allergia). Rasedatel, siiski, soovitatakse puju tarvitamisest hoiduda.
See mitmeaastane taim kasvab sageli 1,5 m kõrguseks. Pööriseliselt harunev, altpoolt puitunud, pruunikas-punane vars. Korvõisikud väikesed, kollakate või punakate toruõitega, mis on koondunud viljapea sarnasesse õisikusse. Õitseb juunist-juulist kuni augusti-septembrini.
Harilik puju - tavaline umbrohi teeservades, plankude ääres, tühermaadel ja prügihunnikutes, samuti nõlvakutel ja veekogude ääres.
Kasutatakse taime maapealseid osi, samuti puitumata juuri.
Koristamine ja ettevalmistamine.
Peamiseks ravimtooraineks on taime maapealsed osad, mida korjatakse õitsemise ajal. Õisikuvarte ülemised lehistunud varred lõigatakse sirbi või noaga, kuivanuna aga niidetakse vikatiga, jättes niitmata puitunud taimeosad. Taimepealsed kuivatatakse pööningul või hästi ventileeritavas ruumis, puistates kihi 5-7 cm paksuselt ja sagedasti segades. Tooraine säilib kolm aastat. Tooraine lõhn on pisut palsamine, spetsiifiline, maitse kergelt kibe. Mittepuitunud juureosad varutakse sügisel, kui vars on täielikult kuivanud, või kevadel enne taime puhkemist. Peale välja kaevamist puhastatakse juured mullast, ei pesta. Valitakse välja pehmed, mahlased osad ja kuivatatakse varikatuse all, ventileeritavas ruumis või kuivatis temperatuuril 50...60°C.
Toimeained.
Taim sisaldab karotiini, askorbiinhappeid, saponiine, parkaineid, alkaloide, kumariine, eeterlikke õlisid (tujoon, tsineool, borneool, pineniin).
Ravimtoime ja kasutamine.
Teaduslik meditsiin kasutab seda puju vähe, rohkem kasutatakse tema "tugevamat õde" - koirohtu (Artemisia absinthium), kuigi kõik meditsiinilised näidustused, mis käivad viimase liigi kohta võib samaväärselt üle kanda ka hariliku puju kohta. Kuigi toime on nõrgem kui koirohul, võib teda samuti kasutada maomahla eraldumise ja seedetrakti töö stimuleerimiseks, ta soodustab sapi äravoolu ja parandab maksa tööd.
Maitseainena mängib harilik puju suuremat rolli kui koirohi. Paljudele gurmaanidele kutsub puju lõhn esile mälestuspildi aromaatsest küpsetatud hanest või pardist. Seega sobib puju ka maitsetaimeks küpsetatud roogade juurde. Aromaatsed mõruained parandavad söögiisu, aktiviseerivad maohappe tekkimist ja eritumist ja teevad raske toidu kergemaks. Juustuvõileibadele või munaroogadele võib soovitada väga õnnestunud segu: harilik puju 5 g, basiilikut 5 g, tüümiani 2 g ja rosmariini 2 g. Maitsetaimed peenestatakse, ja surutakse läbi sõela. Soola pole vaja, kuna maitsetaimed asendavad seda suurepäraselt.
Endistel aegadel neid kahte liiki eriti ei eraldatud ja kasutati ühtmoodi.
Puju peetakse mädanemisvastaseks ja puhastava toimega taimeks. Seejuures kasutatakse teda (põhiliselt teena) tugevate seedehäirete korral ja halva hingeõhu korral suust. Teda tarvitatakse ka hemorroidide, neerukivide ja teiste neeruhaiguste korral, sapipõie ja maksahaiguse korral, samuti närvihäirete korral, näiteks pearingluse ja kõrgenenud ärrituvuse korral. Puju tõstab söögiisu ja parandab seedimist, on toniseeriva, rahustava, ning kergelt lahtistava toimega. Teda kasutatakse samuti kurnatuse, unetuse, erinevate neurooside, külmetushaiguste, malaaria, gripi ja epilepsia korral. Puju preparaadid normaliseerivad menstruatsioonitsüklit ja aitavad erinevate günekoloogiliste häirete korral. Koos tüümianiga kasutatakse puju alkoholismi ravil. Puju kasutatakse ka astma ravis.
Rahvameditsiinis kasutatakse puju kompresside ja mähiste tegemiseks vigastuste korral. Ta kuulub erinevate isuäratavate teede ja ravimsegude koostisesse. Huvitav, et rahvameditsiinis peetakse puju epilepsiat kergendavaks vahendiks. Puju peetakse naiste taimeks, kuna ta stimuleerib emakat, reguleerib menstruatsioontsüklit, samuti aitab erinevate günekoloogiliste häirete korral, hüsteeria ja epilepsia korral.
Maapealset osa ja juuri kasutatakse paljude maade rahvameditsiinis gastriidi, tuberkuloosi, tursete, hemorroidide, hüpertooniliste haiguste, kõhupuhituste, epilepsia, neurasteenia, meningiidi ja leepra korral. Idas kasutatakse puju nõelravis, ravitakse kombineerituna soojusega, mis eraldub taimede hõõgumisel. Spetsiaalsed pulgad, mis on valmistatud pujust, pannakse põlema ja hõõguvana pannakse nii naha lähedale, kui patsient kannatab. Maapealsest osast, mida on korjatud enne seemnete valmimist, valmistatakse vihtasid. Aromaatset õli kasutatakse kosmeetika- ja parfümeeriat oodete valmistamisel.
Keskajal arvati, et harilikul pujul on võime eemale peletada kurjust ja ohte. Harilik puju on insektitsiidse toimega, peletab moskiitosid, sääski, kirpe. Taime maapealsetest osadest on võimalik saada rohelist värvi. Meelsasti söövad teda kariloomad. Kõrge toiteväärtusega silokultuur.
Tee harilikust pujust: 1tl peenestatud kuiva droogi kallata üle 1/4l keeva veega, lasta 1-2 minutit seista ja kurnata. Vastavalt vajadusele juua 1-3 korda päevas tassitäis magustamata (!) teed. (Pidage meeles - mõru maitse kutsub esile peamine toimeaine ja on üheks kasulikumaks faktoriks. Seepärast ei tohi suhkrut lisada. Muide, seda peaks teadma - võib segada magusat ja haput aga mitte magusat ja kibedat!) Kui mitte üle doseerida, pole kõrvaltoimeid vaja karta (va. allergia). Rasedatel, siiski, soovitatakse puju tarvitamisest hoiduda.
Officinal (medicinal) plant.
Flowering period: Juni-August.
Zones: Z2-Z9.
Height: 120 cm.
Red-brown, dark green foliage, culinary herb, tea herb.
Eng.: Mugwort, Chinese Moxa (Ai-Ye). Suom.: Pujo. Sven.: Gråbo.
